Siis kui pühapäev on käes
Tõusin pühapäeval üles ja ei olnud poosi, kus ei lõhuks pea. Linnupetteks joodud õlu polnud paha, nii jõin magustoiduks ka.
Riidekapis tuuseldasin ja sealt leidsin kõige vähem musta särgi. Ja siis pesin näo ja koperdasin trepist alla vastu päevale.
Suitsutasin oma mõistust öösel sigarettide ja kidraga. Andsin esimesel suitsul tuld ja nägin - poiss lõi purki jalaga.
Läksin üle tänava ja tundsin pühapäevast ahjukana lõhna. Taevas, meenutas see miskit, mis läks kaotsi kuskil millalgi mu teel.
Kõnniteel vast pühapäeva ma soovin, et ma oleks täis. Sest on miskit pühapäevas, mis sust üksiklase teeb.
Pooltki puudu pole surmas üksindusest, mis on hääl sellel uinund linna pervel, siis kui pühapäev on käes.
Pargis nägin ühte isa kiigutamas väikest naervat tüdrukut. Pühapäevakooli kõrval seisma jäin ja kuulasin sealt kostvat muusikat.
Mööda tänavat ma läksin, kaugelt kostis ainsa kella helinat ja see kajas läbi oru, nagu eilse päeva hääbuv unistus.
| Entry #14801 — Discuss 0
|
PÜHAPÄEVADEPRESSIOON
Et siis äratasin Pühapäeva hommiku Suutmata hoida seda oma ülikainet pead Ja et too hommikusöögiks võetud õlu oli täitsa OK Siis magustoiduks teine võtta - loogiliselt hea
Seejärel läksin kappi riideid sobrama Ja kõige vähemhaisva särgi ma leidsingi sealt Siis nägu ka veel puhtaks, juustest kammi läbi lasin Ja trepist alla koperdasin, päeva tervitama
Mu aju kärssas tollest möödunud ööst Sigarettidest ja lemmikmuusikast Aga läitsin järjekordse ja jälgisin üht jõmpsikat Kes plekkpurki tagus, eks huvitav vast
Siis sättisin end teispoole tänavat Ja ninna kargas Pühapäeva lõhn, keegi kana praadimas Oh taevake, kuhu see mu kandis, meenusid mu kaotused Kusagil sel pikal keerulisel teel.
Pühapäevahommikusel kõnniteel Ma soovisin, oh taevake, nii väga olla pilves "Sest pühapäevas on see midagi Mis paneb elusa tundma üksindust hinges
Mis paneb elusa tundma üksindust hinges Ja on pea sama põrgulik kui maine lõpp Hullem sellest veel too kriiskav tee unes Ja pühapäevahommik, nii rusuv
Ma pargis üht isa nägin Kilkav plikatirts kiigel Ja pühapäevakooli kõrval: stop Ja kuulatasin, neid riime
Siis kõndisin tänaval edasi Ja kellahelin mu kõrvu kostis, morbiidselt Ja see kaja kuristikku vajus nagu Haihtuvad eilsed unenäodki viimsed | Entry #14995 — Discuss 0
|